Anneli Albi
2012 - 2018 • Alustava teadlase grant
Kuidas on Euroopa Teadusnõukogu grandi saamine mõjutanud teid kui teadlast?
Euroopa Teadusnõukogu pikaajaline uurimistoetus pakkus mulle samalaadseid võimalusi nagu on kenasti kokku võtnud professor Antony Anghie:
„Mulle teevad muret nõudmised noorteadlastele, kellelt eeldatakse lõputut tulemuslikkust, aktuaalsust, originaalsust ja sügavmõttelisust ning kõike seda ühekorraga ... Mul oli vaja rahu ja vaikset aega mõtelda. Selliseid tingimusi on praegusel ajal raske leida.“
Rahvuslikud põhiseadused Euroopa ja globaalse valitsemise kontekstis
Projekti eesmärk on uurida, milline on ja milline peaks olema riiklike põhiseaduste roll ajal, mil otsuste tegemine on liikunud Euroopa ning globaalsele tasandile. Valitsevas diskursuses on riiklikud põhiseadused taandatud suveräänsuse, rahvusliku identiteedi kaitse ja rahvusliku omapära kontseptsioonidele. Projekti eesmärk oli hinnata, kuidas liikmesriigid on lahendanud pingeid, mida ELi õigus on põhjustanud olulistele põhiseaduslikele väärtustele nagu põhiõigused, õigusriik, demokraatia ja sotsiaalriik, näiteks Euroopa vahistamismääruse, ELi andmete säilitamise direktiivi ning ELi ja IMFi kasinus- ja tingimuslikkusmeetmetega seotud õigusprobleemide kontekstis. Neid teemasid analüüsisid riiklikes aruannetes põhiseaduseksperdid 29-s riigis. Välja anti kaheosaline avatud juurdepääsuga raamat „National Constitutions in European and Global Governance: Democracy, Rights, the Rule of Law“ („Rahvuslikud põhiseadused Euroopa ja globaalse valitsemise kontekstis: demokraatia, põhiõigused ja õigusriik“).
Tulemus
Järk-järgult ilmnes, et on toimumas Kuhn’i paradigmamuutus klassikaliselt Euroopa konstitutsiooniõiguselt autonoomsele ELi valitsemisele (’governance’), mis põhineb avaliku võimu teostamise uutel ideoloogiatel, nagu neofunktsionalism ja neoliberalism. Paralleelselt on eksisteerinud kaks epistemoloogilist kogukonda – klassikaline põhiseadusõiguse kogukond ja ELi valitsemise kogukond – kes on pikka aega üksteisest nii-öelda mööda rääkinud.
Paradigmamuutus sai lahti selgitatud ajakirja Juridica International artiklis, milles pöörati eriti tähelepanu sellele, kuidas kohtute roll on muutunud kohtuliku kaitse tagamiselt usalduse ja tõhususe prioritiseerimise suunas. Eeltoodud paradigmamuutus tähendab ühtlasi suurt muutust viisis, kuidas meid valitsetakse, ning vajab laiapõhjalist akadeemilist ja avalikku arutelu. Professor Albi soovitas, et peaksime jääma klassikalise Euroopa põhiseadusõiguse paradigma juurde, ning riikide põhiseaduslikud korrad tuleks säilitada. Paradigmamuutusega kaasnevaid muutusi uuritakse kahes lähiajal ilmuvas võrdlevas monograafias.
Mõju
Projekt on äratanud märkimisväärset huvi ja viinud laiema tõdemuseni, et ELi õigus, mida peetakse progressiivsemaks, on tekitanud liikmesriikides ühtlasi palju probleeme, mis vajavad süsteemset arutelu. Laiema diskussiooni jaoks oleks vajalik ametlikul tasandil konstanteerimine, et ELi teadusuuringutes esineb struktuurseid probleeme.
Nende lahendamiseks oleks suur abi, kui riiklikud teadusrahastusnõukogud ja teaduste akadeemiad teeksid kättesaadavaks koordineeritud rahastamise ELi käsitlevate kriitiliste ja võrdlevate teadusuuringute jaoks. On pakiline vajadus kõrgetasemeliste võrdleva Euroopa õiguse ajakirjade ja raamatusarjade järele, milles avaldataks peamiselt riiklikes õigussüsteemides ja rahvuskeeltes töötavate teadlaste uurimusi. Üleminekul autonoomsele, enesele viitavale ELi õigusele ning valdavalt ingliskeelsele ja anglo-ameerikalikule õigusmõtlemisele on kaduma läinud teadmised kõrgelt arenenud Mandri-Euroopa õigussüsteemide kohta.