Ester Oras
2025 - 2030 • Alustava teadlase grant
Kuidas on ERC grandi saamine teid kui teadlast mõjutanud?
ERC grant on andnud mu unistustele tiivad. Minu arvates esindab see uuemat teadusetegemise viisi, kus ühiskondlike küsimustega tegelemiseks ühendatakse loodusteadused, ajalugu-arheoloogia ja tänapäevased andmetöötlusmeetodid.
Teiseks, kuna ma olen alati pidanud ennast „uhkeks ääremaalaseks“, on sellel tohutu mõju mulle kui Ida-Euroopa naisteadlasele. ERC grant on kinnitus ja tõestus, et see, mida me siin Tartus ja minu imelises Archemy uurimisrühmas teeme, väärib täit rahvusvahelist teaduslikku tähelepanu ja heakskiitu.
Foto: Argo Ingver / Delfi Meedia
Toiduidentiteedid: mitmekesisete ja dünaamiliste sotsiaalsete identiteetide tuvastamine biomolekulaarse arheoloogiaga
Kuidas mõjutavad toitumistavad meie identiteete? Arheoloogiliste identiteediuuringute üks suuremaid keerukusi seisneb identiteetide dünaamilises, mitmemõõtmelises, performatiivses ja kontekstuaalses olemuses, mistõttu on üksnes materiaalsele kultuurile tuginedes raske identiteete terviklikult hoomata. Toit on üks kõiki kogukonnaliikmeid, erinevaid sotsiaalseid kategooriaid ja nii igapäevaseid kui ka erilisi sündmusi ühendav sotsiaalne nähtus, mis võib anda identiteediuuringute vallas väärtuslikke teadmisi.
Projekti FoodID eesmärk on tipptasemel biomolekulaarse toitumisanalüüsi ja põhjaliku sotsiaal-arheoloogilise kontekstualiseerimise abil välja selgitada, kuidas muistsed toitumistavad kajastavad individuaalseid ja rühmaidentiteete. Uuring keskendub Läänemere idakalda muinasaja lõpuperioodile (1000–1400 m.a.j) – mitmemõõtmeliste ja dünaamiliste identiteetide sotsiaal-kultuurilise segunemise ajastule, mida iseloomustavad arvukad väliskontaktid, sotsiaalne kihistumine, usundite paljusus ja poliitilised võimumängud.
Tulemus
Projekt algab 2025. aasta septembris, seega on veel vara tulemustest rääkida. Oras eeldab aga, et inimluustike ja savinõudelt kõrgresolutsiooni analüüs, mis ühendab traditsioonilisi ja uudseid biomolekulaararheoloogia meetodeid, toob välja unikaalsed ja detailsed individuaalsed toitumisportreed ning intersektsionaalsed sotsiaalsed toitumisprofiilid. Ühtlasi eeldatakse, et diakroonilised ja sünkroonilised muististesisesed ja -ülesed võrdlused heidavad valgust identiteedi kujunemise kontekstuaalsele ja situatsioonilisele olemusele.
Ühtlasi on FoodID eesmärgiks tõendada, et toitumistavad kui sotsiaalselt määratud, aktiivselt kehastatud ja performatiivsed nähtused kujundasid minevikuühiskondades mitmemõõtmelisi ja dünaamilisi individuaalseid ja rühmaidentiteete. Luues sünergilisi sildu humanitaar- ja loodusteaduste vahel, edendab projekt toitumisarheoloogiat ning tõstab esile toidu kultuurilist pärandit identiteediloomele nii ajaloolises kui ka tänapäevases kontekstis.
Mõju
Orase eesmärk on näitlikustada trans- ja interdistsiplinaarse teaduse olemust. Biomolekulaarsete meetodite kasutamine kauge mineviku, eriti aga minevikuühiskondade sotsiaal-kultuuriliste aspektide uurimiseks on ikka veel suhteliselt ebatraditsiooniline lähenemisviis. Tänu eri teadusvaldkondade kokkusulandamisele ja sidumisele soovib projekt anda olulise panuse meie haridussüsteemi arengusse laiemalt, edendades eri distsipliinide voolavust ja lõimimist nii üld- kui ka kõrghariduses. Oras usub kindlalt, et 21. sajandi keerulised proovikivid nõuavad valdkondadeüleseid ja eri sektorite koostööl põhinevaid lahendusi.
Kitsamas plaanis püüab Oras heita valgust meie toitumisharjumuste päritolule ja näidata, kui sügavalt on sotsiaalsed mõjud kodeeritud meie toiduvalikutesse nii minevikus kui ka tänapäeval. Uuring soovib anda minevikule n.ö maitse, lõhna ja värvi ja muuta seeläbi ajalugu tänapäeva inimestele ligipääsetavamaks ja lähedasemaks.
Lisalugemist