Kelli Lehto

Tähelepanu tähelepanematusel: täiskasvanute ATH tunnuste põhjus­mehhanismide lahkamine (AT‑TENSION)

Mis põhjustab täiskasvanutel ATH sümptomeid ja kuidas saaks diagnoosimise täpsust parandada? Täiskasvanute ATH diagnooside arv on kiirel tõusuteel, aga keegi ei tea täpselt, miks. ATH on juba lapseeas avalduv neuroarenguline häire, mida mõjutavad märkimisväärselt geneetilised tegurid. Täiskasvanutele iseloomulikud ATH tunnused, nagu tähelepanu, keskendumis- ja organiseerimisraskused, mäluprobleemid, rahutus ja impulsiivsed käitumisviisid, on aga omased ka paljudele teistele levinud vaimse tervise häiretele. Need võivad olla seotud näiteks depressiooni või ärevusega või tuleneda hoopis keskkonnateguritest, näiteks stressist või ebatervislikust eluviisist. Täna on äärmiselt keeruline neid põhjuseid eristada ja täiskasvanutel usaldusväärselt ATH-d diagnoosida ning pakkuda ATH-le iseloomulike probleemidega inimestele parimat tervisealast tuge. Lehto eesmärk on suurte biopankade andmete põhjal ning genoomikat, psühholoogiat ja andmeteadust ühendavate interdistsiplinaarsete meetodite abil ümber defineerida täiskasvanute ATH tunnused ning töötada psühhiaatrias kasutamiseks, sealhulgas täiskasvanute ATH täpsemaks diagnoosimiseks välja biomarkeritel põhinevad uudsed hindamisvahendid.

Tulemus

Projekt pole veel alanud. Lehto hüpotees on, et täiskasvanute ATH tunnused ei peegelda alati lapsepõlves diagnoosimata jäänud ATH-d – paljud neist võivad olla tingitud hoopis depressioonist, ärevusest, sõltuvushäiretest või keskkonnateguritest, näiteks stressist, halvast unekvaliteedist või COVID-19 pandeemiast. Järgmise viie aasta jooksul uurib tema töörühm geneetiliste, keskkonna- ja elustiiliandmete põhjal täiskasvanute ATH-ga seotud tunnuste põhjuseid. Lisaks Eesti Geenivaramu biopangale kasutatakse ka Norra, Hollandi, Rootsi ja Suurbritannia biopankade andmeid. Uuringuga selgitatakse välja, millistel ATH-ga seotud tunnutel on geneetiline seos lapsepõlves diagnoositud ATH-ga ja millised tekivad muudel põhjustel. Kuna praegu põhinevad psühhiaatrilised diagnoosid ainult patsiendi enda ütlustel, on projekti lõppeesmärk töötada välja täpsem diagnostikavahend, mis põhineb geeniuuringute tulemustel. Uurimisrühm analüüsib masinõppe abil sümptomite, elustiili- ja isiksuseandmeid, et määratleda lapseeas diagnoositud ATH geneetikaga tugevalt seonduvad tunnuste klastrid ning nende tulemuste põhjal luua täpsem sõelküsimustik täiskasvanute ATH diagnoosimiseks.

Mõju

Lehto eesmärk on välja selgitada geneetilised ja keskkonnategurid, mis kujundavad täiskasvanutel ATH-ga seotud tunnuseid. Need teadmised aitavad välja töötada geeniandmetel põhinevat hindamisvahendit ATH täpsemaks eristamiseks muudest vaimse tervise probleemidest. Selline teave aitab ühiskondadel ATH-ga seotud probleeme tõhusamalt ennetada, avastada ja hallata, parandades miljonite inimeste heaolu. Kõige otsesem rakendusala on psühhiaatria, kus praegused diagnostikavahendid tuginevad peamiselt patsiendi ütlustele, mitte bioloogilistele näitajatele, mistõttu on täpne diagnoosimine äärmiselt keeruline. Projektiga AT-TENSION püüab uurimisrühm selgitada täiskasvanute ATH-laadsete tunnuste erinevaid põhjuseid ning pakkuda välja bioloogiapõhise raamistiku täpsemaks diagnoosimiseks. Pikemas perspektiivis vähendab see lähenemisviis tervishoiukulusid, parandab vaimse tervise probleemide all kannatavate inimeste elu ja võimaldab paremaid ennetusstrateegiaid.