Liisi Keedus
2018 - 2024 • Alustava teadlase grant
Kuidas on Euroopa Teadusnõukogu grandi saamine mõjutanud teid kui teadlast?
See on andnud suurepärase võimaluse uurida süvitsi maailmasõdade vahelist perioodi Euroopa mõtteloos, selle riigiüleseid aspekte ning ideede ajalugu, mis on seotud aja- ja ajaloomõistega. Moodustasime rahvusvahelise töörühma ja intellektuaalselt inspireerivad võrgustikud. See protsess on õpetanud mind olema julgem teadlane ja mõtleja ning võtta rohkem aega küsimuste püstitamiseks ja nendele vastamiseks.
„Aeg ja kriis“: anti-historism maailmasõdade vahelisel perioodil ja selle mõjud Euroopa mõtteloos.
Projekti eesmärk on uuesti määratleda sõdadevahelise Euroopa mõttelugu ning pöörata tähelepanu kaugenemisele historismist ja progressivismist. Projektis keskendutakse antiteleoloogiliste vaadete tekkele aja suhtes ning uuritakse selle mõju eetikale, poliitikale ja metoodikale. Lisaks püütakse tabada selle traditsiooniliselt saksa kultuuriruumile omase nähtuse ulatust. Narratiiviuuenduste kaudu uuritakse, kuidas ajalikkus eri distsipliinides ja loomevaldkondades ümber kujundati. Metoodiliselt rekonstrueeritakse tol perioodil aktiivsete intellektuaalsete rühmituste kaudu poliitilise mõtte dünaamikat. Erinevalt tavapärasest käsitlusest, kus piirdutakse ainult mõne riigi kontekstiga, uuritakse vastasmõju kogu Euroopas, sealhulgas Prantsusmaal, Suurbritannias, Saksamaal, Venemaal, Tšehhoslovakkias ja Rumeenias. Põhiküsimus hõlmab ajalikkuse poliitilist ümbermõtestamist ja seda, kuidas see riigiti erines. Projekti eesmärk on tuua esile selle intellektuaalse muutuse killustatud pärand ja selle mõju 1945. aasta järgsele Euroopa mõtteloole.
Tulemused
Milline oli eurooplaste uus nägemus ajast ja ajaloolisusest peale Esimest maailmasõda, kui nad ei suutnud enam progressi uskuda? Põhihüpotees on see, et need uued ideed ajast mõjutasid oluliselt tänapäeva keelekasutust poliitikas ja sotsiaalvaldkonnas üle Euroopa. 21. sajandi kontekstis, kus ebakindlus tuleviku ees kasvab ja on ilmnenud, et antropotseen on täiesti uus ajastu, pööratakse projektis tähelepanu sellele, et tänapäevane Euroopa mõttelugu on alati toiminud pluralistlike ja konkureerivate ajalookäsitluste raames, millel pole mitte ainult püsivat intellektuaalset pärandit, vaid mida saab ettevaatlikult kasutada ka meie enda ajakujutluse ümberkujundamiseks.
Esialgne rõhuasetus muutus, kui töörühm mõistis, et tänapäevane lineaarne ajalookäsitlus vaidlustati õigupoolest juba palju varem, 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Töörühm mõistis, et kliimakriisi ajastul on nüüdisaja progressivismi ja kasvu kriitika ideed üsna sarnased.
Mõju
Projekti laiem sotsiaalne eesmärk on püstitada küsimus, kuidas 20. sajandi alternatiivne ajalookäsitlus võib valgust heita praegusele progressivismi kriisile. Tänapäevane maailm ja selle väärtused põhinevad piiramatul progressi ning kasvu paradigmal: rohkem, paremini, kiiremini, kaugemale, lõputult. Samal ajal suureneb meie teadlikkus sellest, et meie planeedil on piirid, mis on kestlikkuse seisukohast tõenäoliselt juba ületatud.
Paljud inimesed usuvad, et meil tuleb mõelda ja oma sihte seada uuel, kestlikumal viisil. Aga kuidas me ühiskonnana mõtleme ja tegutseme väljaspool (majandus)kasvu ideed? Projektis uuritakse mõtlemise filosoofilisi aluseid, mis ulatuvad kaugemale piiramatust progressist; st uuritakse eri võimalusi, kuidas mõtestada inimese ajalikkust, muutusi ja ajaloolisust.
Lisalugemist