Marina Semtšenko
2022 - 2027 • Alustava teadlase grant
Kuidas on Euroopa Teadusnõukogu grandi saamine mõjutanud teid kui teadlast?
Euroopa Teadusnõukogu grandi saamine on andnud mulle enesekindlust ja suurendanud motivatsiooni, et viia ellu oma uurimisideed ning seada edasiviivaid eesmärke. Tänu sellele olen saanud arendada koostööd üle kogu Euroopa ning luua töörühm innukatest üliõpilastest ja teadlastest, kellel on erinevad huvid ja teadmised.
Evolutsioonilised muutused taimede ja mulla vahelistes interaktsioonides maakasutuse muutudes: tagajärjed mulla funktsioneerimisele ja põuakindlusele
Euroopa rohumaad pakuvad elutähtsaid ökosüsteemiteenuseid, kuid need võivad halveneda, kui maakasutus tootlikel muldadel intensiivistub ja vähem viljakas maa hüljatakse. Hiljutised uuringud näitavad, et maakasutuse muutused võivad tuua kaasa ka geneetilisi muutusi taimepopulatsioonides. Muutuste täpsemad põhjused ja nende tagajärjed ökosüsteemiteenustele on siiani teadmata. Projektis PlantSoilAdapt kontrollitakse hüpoteesi, kas maakasutuse muutused toovad kaasa evolutsioonilisi nihkeid taime funktsioonides madalama stressitaluvuse suunas. Uuritakse tagajärgi mulla funktsioneerimisele ja põuakindlusele.
Projektis PlantSoilAdapt tehakse laborikatseid, kus uuritakse taimestiku ja mullamikroobide vastasmõju erinevat tüüpi maakasutuse ja põuatingimuste juures; samuti kaastakse uuringutesse vanimad väetamiskatsed üle Euroopa. Projekt aitab mõista liikide võimet kohaneda keskkonnamuutustega ning seda, kuidas majandamise ja keskkonnakaitse kaudu tagada, et kõik liigid saaksid kliimamuutustega silmitsi seistes kasutada oma täielikku kohanemispotentsiaali.
Tulemused
Projekt veel kestab, kuid oleme juba saanud huvitavaid tulemusi. Esiteks märkas töörühm, et sama liigi taimed võivad nii omaduste kui ka arengu paindlikkuse poolest märkimisväärselt erineda. See on hea uudis. Isegi pärast aastatepikkust hooletusse jätmist või intensiivset kasutamist näib rohumaadel olevat märkimisväärne kohanemispotentsiaal. Leidsime ka, et paljud rohumaad on üsna erinevad ja lisavad mitmekesisust, mis viitab sellele, et kõige paremini saab muutuvate tingimustega toime tulla siis, kui säilitada maastikul võimalikult palju rohumaid.
Seni kõige silmatorkavam järeldus on see, et taimed ja mullaorganismid näivad olevat üksteise suhtes kohastunud ning nende kasulik vastastikmõju tugevneb vanadel rohumaadel, mida on juba mitu sajandit traditsiooniliste meetoditega majandatud. Töörühm ootab põnevusega, mis on seniste tähelepanekute taga.
Mõju
Kuigi enamik elanikkonnast on seotud linnadega, põhineb meie heaolu endiselt loodusprotsessidel, eriti taimede kasvul ja sellel, kuidas taimed mullaorganismidega teineteist vastastikku mõjutavad. Rohumaadel võib olla Euroopa maastike suurim elurikkus ja rohumaade mullas võib talletada tohutul hulgal süsinikku.
Taimed arenevad ja kohanevad pidevalt, mõnikord üllatavalt kiiresti ja inimtegevusele reageerides. Projektis keskendutakse sellele, kuidas rohumaa ökosüsteemide majandamine ja kasutamine mõjutavad taimede ning nendega seotud mullaorganismide võimet tulla toime muutuvate tingimustega, näiteks põua sagenemisega. Projekt aitab paremini mõista, kuidas tagada rohumaade vastupidavus kliimamuutustele. Lisaks aitab see saada põhiteadmisi selle kohta, millised taime omadused suurendavad taime kohanemisvõimet ja on kasulikud mulla tervisele. Neid teadmisi saab rakendada ka põllukultuuride kasvatuses.