Renata Sõukand

Jagatud väikerahvaste etnobotaanika tsentraliseerimise kontekstis

On ülitähtis mõista kohalike loodusvarade, eriti taimede korjamise, kasutamise ja tajumise loogikat, et tagada inimelu kestlikkus. Taimede kasutamisest sõltub inimkonna ellujäämine. Projekt aitas paremini mõista traditsiooniliste ühiskondade või rahvusvähemuste etnobotaaniliste teadmiste ja kogemuste muutumise mehhanisme tingimustes, kus domineerivad rühmad püüavad neid eripalgelisi praktilisi teadmisi ühetaoliseks muuta. Samuti hinnati tsentraliseerimise äkilise lõpetamise mõju ja sellele järgnenud katseid taaselustada katkestatud traditsioonilisi etnobotaanilisi teadmisi. Uuringus hinnati mitme sotsiaal- ja kultuuriteguri mõju etnobotaaniliste teadmiste arengule nelja ühtse, kuid jagatud etnilise vähemuse seas, kes olid kogenud erinevat tsentraliseerimise mõju. Samuti erinesid märkimisväärselt nende sotsiaalsed tingimused (sealhulgas heaolu ja majandus) lühema (25-aastase) või pikema (70-aastase) perioodi jooksul.

Tulemus

Töörühm dokumenteeris kohalikud ökoloogilised teadmised (LEK) kümnel uurimisalal kaheksas riigis, mis olid varem Venemaa okupatsiooni all või piirnesid endise Nõukogude Liiduga. Projekti tulemus näitas selgelt, et Venemaa okupatsioonil on laastav mõju uuritud traditsiooniliste ühiskondade / vähemusrahvuste LEKile. Kõikidel uurimisaladel tuvastati pidev looduslike toidu-, ravim- ja etnoveterinaartaimede kasutamise ühtlustumine ning õõnestamine tsentraliseerimise tagajärjel.

Endiste Nõukogude Liidu poolt okupeeritud ja sellest väljapoole jäävate territooriumide looduskasutuse mustrites täheldati selgeid erinevusi. Samuti leiti erinevusi nõukogudejärgsesse mõttemaailma jäänud riikide (nagu Venemaa ja Valgevene) ning lõpuks ELiga ühinenud riikide (Eesti ja Leedu) vahel. Ainus uurimispiirkond, mis ei kuulunud sotsialistlikku blokki, oli Soome Karjala. Sealsed inimesed paistsid silma selle poolest, kui usalduslikult ja uhkusega nad oma LEKist ja hiljuti õpitud tavadest rääkisid.

Mõju

Projekti tulemused kinnitasid, et poliitika mõjutab keskkonna ja inimeste vahelisi suhteid. Oluline on mõista, kas ja kuidas saab poliitika kaudu toetada inimkonna kestlikkust. Ühiskond, mis ei ole seotud kohaliku keskkonnaga ja kus ei osata taimi kasutada, satub lõpuks ökoloogilisse lõksu, sõltudes täielikult tsentraliseeritud tarnetest ning valitsevast võimust.

Projektis dokumenteeriti paljud kaduvad või juba kadunud tavad. Selle ja järgnevate projektide tulemusi saab pikka aega kasutada selleks, et prognoosida LEKis toimuvate muutuste ulatust ning sügavust. Projekti tulemusena oleme alustanud uurimust sellest, kuidas suunata ja harida inimesi nii, et nende teadmised kohalike taimeressursside kestliku hooldamise ning kasutamise kohta areneksid pidevalt toetamaks eri elanikkonnarühmade tervist ja heaolu.