Exciting Minds

EN

Ülo Mander

University logo

2023 - 2028 • Kogenud teadlase grant

Kuidas on Euroopa Teadusnõukogu grandi saamine mõjutanud teid kui teadlast?

Grandi saamine on võimaldanud laiendada teadusvõrgustikku, suurendanud osalejate vastutustunnet ja võimalusi publitseerida artikleid kõrgetasemelistes ajakirjades ning kahjuks jätnud üha vähem aega muude kohustuste täitmiseks.

N2O bilanss turbamaadel – protsessidest ökosüsteemse üldistuseni

Dilämmastikoksiid N2O – võimas kasvuhoonegaas ja ohtlik stratosfääri O3 kahandav gaas – on kasvav keskkonnaprobleem. Peamised N2O heitkoguste allikad on turbamaad, mida kasutatakse põllumajandus- ja metsanduseesmärgil, aga meil puudub nende heitest täielik arusaam. Projektis PeatlandN2 selgitatakse välja N2O emissioonide kompleksne olemus, kasutades uuenduslikke mõõtmistehnikaid ja ennustavat modelleerimist, et selle kasvava keskkonnaprobleemiga võidelda. Projektis rakendatakse uuenduslikke mõõtmistehnikaid ja terviklikku lähenemisviisi ning eesmärk pole mitte ainult probleemile valgust heita, vaid ka sillutada teed tõhusamatele leevendusstrateegiatele võitluses kliimamuutustega.

Tulemus

Projekt algas 2023. aasta septembris ja kestab 2028. aastani, seega on veel liiga vara sisulistest tulemustest rääkida. Siiski on töörühm juba teinud välimõõtmisi Peruu Amazonases ja Sarawakis (Malaisias Borneo saare põhjaosas) ning lõpetanud esimesed ekspeditsioonid Kongo jõgikonda ja Uganda turbaaladele. Troopilised turbamuldade metsad on ülemaailmsed N2O tulipunktid, aga nende üksikasjalik uurimine on alles alanud.

Samuti uuritakse ühte ala Eestis ja paigaldatakse kolm uut jaama. Esialgsed uurimused kinnitavad hüpoteesi, et peamine N2O kasvu allikas on kuivendamine – nii kunstlik kuivendamine kui ka kliimamuutustest tuleneva põua tagajärjel tekkinud kuivendamine.

Mõju

Turbaalad võtavad enda alla ainult umbes 3% Maa pindalast, aga sisaldavad kuni 30% orgaanilise süsiniku varust ja umbes 15% lämmastiku omast. Jätkuva kliima soojenemise tõttu on looduslikud ja inimtekkelised turbaalade ökosüsteemid üha suuremad kasvuhoonegaaside (eriti N2O) allikad. Lisaks on N2O peamine „seaduslik“ stratosfääri osoonikihi (mis tõkestab ohtliku UV-kiirguse) hävitaja.